Päevitajale – Eesti Solaariumikoda

Päevitamise ajalugu Euroopas

Kuigi tänapäeval kajastab meedia sageli päevitamisega seotud uudised fookust negatiivsusele seades, on hea teada, et see pole alati sedasi olnud. Kohanedes päikesevalgusega kogu oma evolutsiooni käigus märkas inimkond juba aastatuhandeid...

Kuidas tekib päevitus?

Meie nahk on keha kõige suurem organ. Selle pindala võib olla üle 2m² ja paksus 0,5-2mm. Nahal on äärmiselt oluline roll meie organismi normaalsel toimimisel – see kaitseb meie keha...

Päevituskeskus

Kuigi solaariumid hakkasid ilmuma Eesti iluturule 1990-ndate keskel ja seda peamiselt ilusalongides ning spordiklubides, läks mitu aastat enne kui hakkasid tekkima esimesed päevitusteenusele spetsialiseeritud keskused. Täna on olukord muutunud hoopis...

0,3 päevitus, mis see on?

Alates 2007 aastast on EL liikmesriikides kehtiv standart EN60335-2-27. Standart käsitleb muuhulgas ka maksimaalset lubatud solaariumide UV kiirgusintensiivsust, mis ei tohi ületada 0,3W/m2. Teiste sõnadega on kaasaegse ja normidele vastava...

Riskid solaariumis päevitamisel

Nii nagu loodusliku päikese käes päevitamisel, on solaariumis päevitamisel peamiseks riskiks üledoseerimine. Kuna solaariumi ja päikese UV kiirguse toime on meie nahale ühesugune, nii on ka liigpäevitamisest tulenevad ohud ja...

Päevitamine ja kosmeetika kasutamine

Päevitamisel ei ole soovitatud kasutada kosmeetikatooteid. Erandiks on siinkohal spetsiaalselt solaariumis päevitamiseks mõeldud kreemid, mille kasutamine on vastupidi, äärmiselt oluline nii hea tulemuse saamiseks kui ka naha õigeks hooldamiseks. UV...

D vitamiin

D vitamiini positiivne toime meie tervisele on tõestatud juba aastakümneid tagasi kuid suurem osa avastusi selles valdkonnas on tehtud teadlaste poolt viimase 10 aasta jooksul. Kuidas tekib D vitamiin ja...

Meie nahk

Nahk katab kogu meie keha pinna. Täiskasvanu inimese nahk kaalub 4-5 kg ja on pindalaga kuni 2 ruutmeetrit. Peamine naha funktsioon on kaitsta meid vigastuste, nakkuste, külma ja kuumuse eest...